Mets on ikka tema omaniku nägu

HARJU ELU, Regina Hansen (Erametsakeskuse ja Eesti Era-metsaliidu kommunikatsioonijuht):
Metsaraiel ja juuksuris käigul on mõndagi ühist. Mõlemad tegevused on hoo­litsetud välimuse jaoks vaja­likud, ainult et tööriistadeks on ühel juhul kamm ja kää­rid, teisel juhul aga saag ja kirves.

Juuste lõikamisest tehakse suur number võib-olla ainult siis, kui keegi ühtäkki oma maani ulatu­vad juuksed otsustab maha lõi­gata. Metsaraie on sündmus kül­lap alati. Ehkki mõistus ütleb, et küps mets on mõistlik maha võt­ta ja mets kasvab sarnaselt juus­tele tagasi, on iga metsatukk ik­ka kellelegi lähedane ning armas paik.

Heal omanikul on oma met­saga kindlasti olemas hingeside, kuid ma pole veel tõesti kohanud kedagi, kes metsa laseks mädane­da lihtsalt mingi põhimõtte pä­rast. Niisiis laiutab energiavõsa erametsades lihtsalt seetõttu, et suur osa omanikest pole oma vastutust teadvustanud või ei mõista, et selline mets lapselas­tele tulu ei tõota. Oma metsa pole viimase raie järel ehk aastaid vaatamaski käidud. Selline lugupidamatu ja tarbijalik suhtu­mine metsa on tõesti probleem.

Omaniku teha

Omaniku kaitseks peab ütle­ma, et raieid tehes ots otsaga kokku tulla on paras pähkel, eriti hooldusraiete puhul. Küllap otsi­takse odavamat töötegijat või üritatakse oma nõu ning jõuga toime tulla – ent ka tulemus on vastav.

Kindlasti väärib mets austu­sega kohtlemist. Kehva töökul­tuuri ning lugupidamatut suhtu­mist ei saa õigustada. Metsaoma­nikele mõeldud õppepäevadel selgitavad ühistute esindajad pidevalt, miks metsa ülestöötamisel on mõistlik (ka majanduslikult!) valida hea taustaga, ehkki mõne­võrra krõbedama töötunni hin­naga firmasid.

Veel üks asi, mida metsaoma­nik kindlasti mõjutada saab, on tööde tegemise aeg. Tänavune talv on olnud eriline – külm jäi hiljaks, paljud omanikud alusta­sid töid pehmel ajal ning tulemuseks ongi inetu raiejärgne metsapilt. Paratamatuseks seda aga pidada ei saa – metsama­jandamiskava, mille alusel pla­neeritakse tööde järjekord, või­maldab plaane teha paljude aas­tate peale ette. Kui talv ongi ilma poolest nagu tänavune, saab töö lükata edasi järgmisse talvehooaega või siis vähemasti suvesse, kui maapind pole tüma.

Metsa hooldamata jätmine tähendab metsaomanikele raha­list kaotust, kuid valesti tehtud metsa hooldamine on metsaoma­nikule mõnikord suuremgi raha­line kaotus.

Küps mets on üldjuhul mõist­lik raiuda lageraiena ja seejärel panna kasvama uus metsapõlvkond. Kui puu on kasvuküps, siis tema juurdekasv väheneb. Kän­nu välimises ääres lähevad küp­sel puul aastarõngad nii tihedaks, et on pea eraldamatud. See tä­hendab, et puistu enam juurde ei kasva ja on raieküps. Kuusk tulebki võimalikult kiiresti ära raiuda, männikut võib mõnda aega hoida.

Kas 70-80 aastast metsa on vara üles töötada, sõltub puu diameetrist. Viljakal maal on kasvukiirus suurem, vaesemal maal kasvab puu aeglasemalt.

Selleks, et metsast üldse asja saaks, on vaja õigel ajal teha val­gustus- ja harvendusraieid. Kui harvendus siiski hiljaks jääb, siis peab piiri pidama ja metsa korra­ga mitte liiga hõredaks võtma.

Metsas tuleb rassida

Metsa uuendamine tundub lihtne – võtad metsa maha, istutad taimed asemele ja uus mets saab kasvuhoo sisse. Nii lihtne see päris pole. Pole mõtet kelkida maha pandud taimede arvuga, kui jätad need hooldamata. Esi­mesel kevadel läheb taimedest keskmiselt 70% kasvama, edasi langeb ka sealt veel osa välja. 2­3 kevadet tuleb kindlasti taimi juurde panna.

Kui istutatud metsataimed jäävad omapäi ja hooldamata, siis olenevalt kasvukohast võta­vad võimust sarapuu, paju ja val­ge lepp – ja nende juurdekasv on vägev ja istutatud taimed hukku­vad. Või siis tuleb haavavõsa peale, mis omakorda tähendab, et põder on varsti platsis.

Uue metsapõlve kasvatamine on vaevarikas ja kulukas tegevus. Õnneks praegu Eesti riik doteerib seda tegevust ja kõigis maakon­dades on olemas ka tegusad metsaühistud, mis omanikult sel­le kõige organiseerimise enda peale võivad võtta.

30-35 aastat pärast metsa istutamist tuleb omaniku jaoks esimene aeg, kui metsast saab puitu. See ei tähenda aga, et eesmärgiks tuleks seada raha saamine. Hooldusraie eesmärk on see, et mets jääks ilus ja tee­niks selle raha metsaomanikule siis, kui see on küps.

Väga palju sõltub heast raiemehest – kui ta on tark, toob ta metsast palju kõrgema ja väär­tuslikuma sortimendi puitu välja. Seega tuleb metsa ülestöötaja valimisel eelistada korralikumat, ehkki enamasti ka kallimat tegi­jat.

Metsaomanikul tasub ka sil­mas pidada, et kui kõik metsa­raiega seonduv, alates raiest kuni metsamaterjali müügini, on ühe firma käes, siis pole metsa­omanikul praktiliselt võimalik saada ülevaadet tema metsast tegelikult raiutud koguste üle.

On tõsiasi, et harvendusraiete tegemine maksab pea poole roh­kem kui lageraie. Masin töötab mõlema puhul ju ikka ühte­moodi.

Suurte tööde ja koguste pu­hul on kuluefektiivsus suurem, samuti on puidu ostja valmis suuremate koguste eest paremat hinda pakkuma. Seetõttu on ühistegevus erametsanduse arengus oluline. Kui väikest puidukogust üksi müüa, maks­takse omanikule sageli 15-20% koorma pealt vähem.

Suur hinnavahe tekib omani­kule ka erisortimentidega – kui kasepakku on vaid paari-kolme tihumeetri jagu, pole seda kuhu­gi panna, sest seda eraldi vedada ei tasu. Hinnaline pakk läheb kas kütteks või paberipuuks. Lähi­konnas ühiselt tegutsevatel met­saomanikel oleks aga võimalik ühiselt koorem kokku saada ja seeläbi kordades paremat hinda küsida.

Allikas: http://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/mets_on_ikka_tema_omaniku_nagu_/

1 thought on “Mets on ikka tema omaniku nägu

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s