Erametsaomanikud uuendavad metsa üha usinamalt

01.09.2014

Erametsaomanike huvi oma metsa eest hoolitsemise vastu on viimastel aastatel olnud nähtav. Metsa uuendamise mahud kasvavad jõudsalt ja toetuste taotlemine on paaril viimasel aastal olnud üle ootuste aktiivne.

„Võrreldes eelmise aasta esimese poolega on toetusraha küsitud ca 1,5 korda rohkem. See aga tähendab ka suuremat tööde mahtu – seda toetust saab siis, kui mets juba on uuendatud“, selgitas Erametsakeskuse juhatuse liige Jaanus Aun. „Aastatega on erametsade hooldamise mahud kasvanud. Ennekõike on see tublide metsaomanike teene, kuid kaasa aitavad toetused ning võimalused metsaühistutelt abi saada. Näiteks kevadine taimede jaotamine toimus metsaühistute poolt juba üle-eestiliselt“, täpsustas Aun.

Metsa uuendamise toetusraha jagub vaid poolele sellest mahust, mida küsitakse. Metsauuendamise toetuste eelarve 2014. aasta esimeseks pooleks on 0,6 milj. eurot. Taotlusi laekus aga suvel toimunud esimesse toetusvooru ligemale 1,3 miljoni euro ulatuses, neist füüsilistelt isikutelt summas 600 000 eurot ja juriidilistelt isikutelt  670 000 euro ulatuses. Ligemale pool toetuste mahust on taotletud metsaühistute otsesel abil.

Toetusraha abil saab istutatud ligikaudu 2,5 miljonit taime ning tehtud 3000 hektarit maapinna mineraliseerimist. Lisaks tuleb arvestada, et paljud metsaomanikud teevad metsauuenduse toetusi küsimata.

Toetuste väljamaksmisel saavad eelise väiksemad erametsaomanikud, kelle toetusvajadus kaetakse täies ulatuses, seda summat ületavad suuremad taotlused saavad osalise rahastuse.

Tänavu saab Erametsakeskusele metsa uuendamise toetuse saamiseks esitada taotlusi kuni 1. detsembrini. Toetuse taotlejal tasub silmas pidada, et uuendustöö peab olema tehtud juba enne toetuse taotlemist. Täpsem info toetuste kohta: www.eramets.ee/toetused

Metsaomanikel, kes kavatsevad metsa uuendada tuleval kevadel, tasub juba praegu läbi mõelda, kui palju on uuendustöödeks tarvis istikuid. Kevadel on ettevalmistusteks juba hilja, sest nagu viimaste aastate kogemused näitavad, ei pruugi kibedal istutusajal taimi enam jaguda. Oma sooviga tasub pöörduda kohalikesse metsaühistutesse, kes korraldavad istikute ühisostu ja annavad lisaks ka asjalikku nõu maapinna ettevalmistustööde osas.

Allikas: http://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/erametsaomanikud_uuendavad_metsa_uha_usinamalt_/

Advertisements

Toetus väikeomanikule maksu alla

POSTIMEES, Kadri Inselberg:
Ühena paljudest uue valitsuse maksumuudatuste plaanidest tahetakse hakata arvestama maha tulumaksu paljudest füüsilistest isikutest maaomanikele makstavatest põllumajandustoetustest.

Endise põllumajandusministri ja praeguse riigikogu rahanduskomisjoni liikme Helir-Valdor Seederi (IRL) hinnangul ei valda eelnõu algatanud rahandusministeerium teemat ning ükski argument, miks seda teha soovitakse, ei pea vett.

Üldine reegel on, et euroliidu toetustelt ei arvestata tulumaksu maha. Nii on see olnud seni ka põllumajandustoetustega. Küll aga peavad FIEd ja äriühingud maksma tulumaksu saadud tulult ehk reaalselt välja võetud kasumilt. Äriühingud saavad kasumi maksuvabalt reinvesteerida ja FIEdel on võimalus kanda ettevõtlusega seotud toetus erikontole investeeringute tarbeks.

Tootjate ja omanike pinged

Füüsilistest isikutest maaomanikud, kelle käes on Eestis ligikaudu viis-kuus protsenti maast, on toetuse seni täies mahus kätte saanud. Enamasti on tegemist küllalt väikeste maalappidega, kus kasvatatakse toitu vaid enda tarbeks ja seega ei nõuta neilt ka FIEdeks registreerimist.

Osa suurpõllumeeste hinnangul on see ebavõrdne kohtlemine. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) saatis mullu mais põllumajandusministeeriumile ja rahandusministeeriumile kirja, milles väitis, et füüsilistele isikutele põllumajandustoetuste osas kehtiv maksuvabastus on viinud selleni, et maaomanikud soovivad ise taotleda ühtset pindalatoetust ning pole huvitatud maade rentimisest aktiivsetele põllumajandustootjatele. Samas, kui maaomaniku ja tootja vahel sõlmitakse põllumajandusmaa kasutamiseks rendileping, siis peab maaomanik maksma renditulult tulumaksu.

«Kehtiv seaduslik regulatsioon on üha enam viimas pingeteni põllumajandustootjate ja maaomanike vahelistes suhetes,» leidis kirjale alla kirjutanud EPKK tegevjuht Roomet Sõrmus.

Suurpõllumehed pakuvad probleemi lahendamiseks kaks alternatiivi: kas maksustada tulumaksuga füüsilistele isikutele makstavad põllumajandustoetused või vabastada füüsiliste isikute põllumajandusmaade rentimisest saadav tulu tulumaksu maksmise kohustusest.

Nüüd viidatakse sellele kirjale ka rahandusministeeriumi eelnõu seletuskirjas, öeldes, et toetuste maksustamata jätmine põhjustab turumoonutusi. Seletuskirjas väidetakse, et maksuvabastuse mõte on olnud sotsiaalne ehk mitte kahjustada isiku toimetulekut. Samas leitakse, et seaduse laiast sõnastusest tulenevalt on maksuvabastus laienenud igasugustele summadele, mida mõne seaduse alusel toetuse nime all makstakse.

«Sageli ei ole selliste toetuste puhul maksuvabastus sisuliselt põhjendatud, eriti siis, kui neid makstakse sisuliselt tasuna mingi tegevuse eest või saamata jääva tulu hüvitisena (teatud põllumajandus- ja keskkonnatoetused),» seisab seletuskirjas.

Füüsiliste isikute põllumajandustoetuste maksustamisega loodetakse riigikassasse tuua 1,5 miljonit eurot aastas.

Probleem «euroniitjatega»

Seeder ei saa kuidagi aru, miks seda muudatust sellisel kujul teha tahetakse.

«Seaduse seletuskirjas on öeldud, et nüüd selle muudatusega tahetakse viia asi võrdsele kohtlemisele, aga teades praktilist elu, toimub asi vastupidi,» ütles ta.

Endise põllumajandusministri sõnul on eelkõige probleem see, et füüsilistel isikutel ei ole võimalik kulutusi tuludest maha arvestada ning seega läheks neile makstud toetustest tulumaks maha täies mahus, mis paneb just viimased ebavõrdsesse olukorda.

Rahandusministeerium kinnitab, et selle muudatusega vähendatakse «euroniitjate» ehk maad mitte harivate, kuid eurotoetusi kasseerivate omanike motivatsiooni. Seederi sõnul on aga planeeritud maksustada ka kümned toetused, mis saavad minna vaid aktiivsetele talumeestele.

Lisaks ei ole see muudatus IRLi poliitiku sõnul euroniitjate probleemile mingi lahendus, kuna füüsiliste isikute käes on vaid viis-kuus protsenti maast.

«Räägime viiest protsendist maast, aga ei räägi 95 protsendist. Praegu võib julgelt väita, et rohkem sellist maad, mis on omaniku käes ja mida ta ise tootmiseks ei kasuta, vaid annab tootmiseks rendile, on äriühingute ja kinnisvarafirmade käes. Aga nendel ju selle seadusega midagi ei muutu,» kirjeldas ta.

Peale kõige selle kahtlustab Seeder, et toetuste otsemaksustamine on vastuolus Euroopa Liidu õigusega, mis sätestab, et toetused ei saa olla liikmesriigi eelarve täitjaks. Maksustada võib küll saadud tulu, kuid füüsiliste isikute puhul, kes ei saa kulusid tuludest maha arvata, maksustatakse kogu toetus. On tõenäoline, et selle seaduse jõustumisel pöördub mõni põllumees asjaga Euroopa Kohtusse.

Arutlusel komisjonides

Rahandusministeerium jäi nende vastuolude kommenteerimisel napisõnaliseks ja vastas pressiesindaja Mailin Aasmäe vahendusel esiti vaid, et Euroo­pa reeglid põllumajandustoetuste maksustamist ei keela, ja kopeeris vastuseks eelnõu seletuskirjast toetuste maksustamist puudutava osa. Järgmistele arupärimistele tuli samuti lühike vastus, et «kui toetuse saajal kaasnevad toetava tegevusega kulud, saab ta ennast FIEks registreerida ja kulud maha arvata».

Küsimusele, miks valiti maksustamiseks välja just need toetused, vastas pressiesindaja vaid, et otsuse tegi valitsus.

Põllumajandusminister Ivari Padar (SDE) ütles, et maksuseadused peaksid kehtima kõigile võrdsetel alustel – seda nii põllumajanduses kui ka teistes valdkondades.

«See tähendab, et kui maksustatakse füüsiliste isikute põllumajandustoetusi, siis peaks seda tegema ka kõikide teiste valdkondade toetuste puhul,» lausus ta.

Kui füüsilisel isikul on ettevõtlusega seotud kulusid, siis oleks ka Padari hinnangul mõistlik registreerida ennast näiteks FIEks.

«Sel juhul ma ei näe, et tekiks kahe juriidilise vormi vahel ebavõrdsust. Kui ettevõtlusega seotud kulusid pol­e, siis maksustamise seisukohalt kaob praegune ebavõrdus, kus füüsiliste isikute toetusi ei maksustata, küll aga ettevõtete omasid,» kirjeldas minister.

Padar rõhutas, et maksustamisest saab aga rääkida vaid ühtse pindalatoetuse puhul. «Tegime eelnõu kooskõlastusringil näiteks märkuse, et pole asjakohane maksustada toetusi, kus toetatu pakub sisuliselt avalikku teenust, näiteks kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade järgimist soodustavad toetused või toetused põllumajanduslikku tegevust alustavatele noortele põllumajandustootjatele,» selgitas ta.

Eelnõu on arutlusel riigikogu komisjonides ja ootab saatmist teisele lugemisele.

Maksustamisele minevad PRIA toetused

1. Põllumajandustootjatele ja metsavaldajatele nõuandeteenuse võimaldamine

2. Nõuetele vastavuse ning töötervishoiu ja tööohutuse alase nõuandeteenuse võimaldamine

3. Metsa majandusliku väärtuse parandamine

4. Kahjustatud metsa taastamine ja metsatulekahju ennetamine

5. Ebasoodsamate piirkondade toetus

6. Natura 2000 toetus põllumajandusmaale

7. Mahepõllumajanduse tootmise toetus

8. Ohustatud tõugu looma pidamise toetus

9. Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus

10. Loomade karjatamise toetus

11. Vähetootlikud investeeringud

12. Natura 2000 toetus erametsamaale

13. Leaderi projektid

14. Ammlehmakasvatamise üleminekutoetus

15. Piima üleminekutoetus

16. Piimasektori eritoetus

17. Põllumajanduskultuuri üleminekutoetus

18. Ute kasvatamise üleminekutoetus

19. Ute üleminekutoetus

20. Veise üleminekutoetus

21. Ühtne pindalatoetus

Allikad: rahandusministeerium, eramets.ee

 

Valmis kolmas uuring metsade majandamise tulususest

Erametsakeskuse tellimusel valmis uuring teemal „Erametsade majandamise 2011. ja 2012. aasta kattetulu arvestus“.

Uurimistöö on Eesti Maaülikooli poolt teostatud kolmas järjestikune erametsade majandamise tulusust analüüsiv töö. 2010. aastal alustati metoodika väljatöötamisega ja tehti esimene kõiki erametsi arvestav kattetulu analüüs, arvutused nii teoreetilise tulu kui äritulu ehk nn kattetulu kohta. Kuna töö on kestnud mitu aastat, on võimalik hakata jälgima hindade, kulude ja tulu dünaamikat ning selgitada toimunud muutuste põhjusi. Kuna kõiki vajalikke andmeid Eestis ei koguta, siis kasutatakse üksikutel juhtudel andmete tuletamist, lähendamist ja ekspertarvamust. Ometi annab uuring realistliku ülevaate metsa majandamise rahavoogudest, äritulust ning selle muutuse suundumustest.

Metsade majandamise tegeliku tulususe kohta tehtud arvutuses kujunes kattetuluks 2012.aastal Eesti erametsades 138 eurot hektari kohta. Lahutades kattetulust tulumaksu 21%, saadi metsa majandamise puhastulu 109 eurot hektari kohta. Kuna erametsaomanike valduses olev metsamaa on eelmisest aastast veidi suurem, siis mõjutab nii veidi vähenev müügitulu kui pindala kasv hektarikohast kattetulu, mis on 4 eurot väiksem 2011. aasta 142 euroga võrreldes.

Kuigi kasvava metsa keskmine hind võrreldes möödunud aastaga suurtes piirides ei muutunud, kasvasid ülestöötamis- ja transpordikulud 2012. aastal võrreldes 2011.aastaga 1%.

Tarbijahinnad kasvasid võrreldes eelmise aastaga Statistikaameti andmetel 2012.aastal 3,9%, seega puidu reaalhind erametsaomanike jaoks võrreldes eelmise aastaga langes.

Võrreldes Soomega on Eesti erametsaomanike saadav kattetulu hektari kohta kõrgem. Ennekõike annavad Eestile eelise paremad looduslikud tingimused ja seega suurem puistute tagavara ning müügimaht pindalaühiku kohta. Soomes oli 2012.a. erametsade keskmine müügitulu (kännuraha) 101 eurot/ha. Võrreldes 2011. aastaga oli see 12% madalam ja peaaegu 20% madalam kui viie viimase aasta keskmine. Riigi toetus 4,5 eurot ha kohta vähenes eelmise aastaga võrreldes 6%.

Eestis oli määratud metsamajanduslike tegevuste toetuse suurus 2012.aastal 3,7 eurot metsamaa hektari kohta, mis on väiksem kui 2011. aastal. Koos Natura toetustega on toetuse suurus 7,4 eurot metsamaa hektari kohta.

Kui võrrelda teraviljakasvatuse ja metsamajanduse kattetulu ilma toetusteta, siis toetusi arvestamata on need sarnased, 2012.a teravili keskmiselt 139 eurot/ha ja metsamajandus 134 eurot/ha. Kui aga arvestada ka toetusi, on teravilja kasvatamise kattetulu üle kahe korra kõrgem, vastavalt 316 eurot/ha ja 138 eurot/ha.

Hea on see, et tulu püsib enam-vähem stabiilsena. Metsamajanduslike tööde mahud erametsades on tõusva trendiga. See näitab, et eraomanikud tegelevad üha enam nii uuendamise kui hooldamisega.

Uuringu tulemustega saab tutvuda http://www.eramets.ee/info/trukised/uuringud/

ALLIKAS: Erametsakeskus.ee (URL: http://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/valmis_kolmas_uuring_metsade_majandamise_tulususest/ )  

 

Maaturg.ee tegemistest.

Meil oli au esitleda täna Tartus SA Erametsakeskuse poolt metsaühistute liikmetele korraldatud teabepäeval oksjoniportaali Maaturg.ee. Pärastlõuna oli töine ja huvitav. Kuulasime ka Metsaoksjon.ee ettekannet. Mõistsime, et kuigi ajame justkui ühte rida, siis erineme väga paljude aspektide ning põhimõtete poolest teineteisest.:) 

Kuna tegime oma tegemistest ja toimetamistest väikese kokkuvõtte, siis jagame seda ka Teiega, armsad lugejad.

Oleme tegutsenud siis pea kolm aastat. Sellest aktiivset tegutsemist on tänaseks juba poolteist aastat. Selle aja jooksul on meie portaalis toimunud üle 220 enampakkumise, millest pea 50% on õnnestunuid. Üle 100 kinnistu või raieõiguse on leidnud uue omaniku tänu Maaturg.ee-le. Seda kõike valdavalt 1,5 aasta jooksul. Eelmisel aastal oli õnnestunud oksjonite kogukäive üle 1 miljoni euro ja pea 200 000 lisaeurot saadi hinnalisa tänu enampakkumistele. Müüdud vara hind tõusis eelmisel aastal keskmiselt 19%. Meie andmebaasis on üle 500 kliendi, kes saavad meilt regulaarselt infokirju ja postitusi.

Siinkohal on paslik vabandada kõigi nende ees, kes on saanud meilt postitusi ja ei soovi neid enam oma postkastist leida. Meie postituste lõpus on alati link, kuhu klikates saab loobuda edasistest infokirjadest. Kui see mingil põhjusel ei õnnestu, siis palun kirjutage meile. Ja veelkord meie vabandused! Siiralt!

Miks me siis seda kõike teeme?

Maaturg.ee missiooniks on olla abiks ning toeks metsa- ja põllumaa omanikele nende tehingutes õiglase ja hetkel turu parima hinna saamisel.

Kuidas?

Esiteks läbi oksjonikeskkonna, mis tagab hetke parima turuhinna. Seda tänu ostuhuviliste andmebaasi suurusele ja internetioksjonite turvalisusele – ostuhuvilistel on kokkulepete sõlmimine praktiliselt võimatu.

Tänaseks on lisandunud veel üks roll – Läbi Maaturg.ee Blogi info, teadmiste ja kogemuste jagamine, mis aitavad eraomanikul teha paremaid ja kasulikumaid otsuseid. Ja selle rolli osakaal on järjest kasvav.:)

Siinkohal tahangi kutsuda kõiki kaastööle. Kui kellelgi on infot ja teadmisi, mis väärivad jagamist, siis palun kirjutage neist mirko@maaturg.ee või urme@maaturg.ee. Oleme tänulikud ja avaldame need kindlasti Maaturg.ee blogis.

Tahan peatuda veel meie tugevustel:

•Pikaajalised kogemused internetioksjonite korraldamisel – teeme koostöö haamer.net meeskonnaga;

•Paindlikkus – alatine valmisolek muutusteks;

•Pühendumine – oleme jätkuvalt valmis panustama aega, energiat ja ressursse;

•Usaldusväärsus – kasutame oma ala ekspertide nõu;

•Erapooletus – hoiame nii müügi- kui ostukliente;

•Kasutajasõbralikkus – tahame hoida lihtsat ja loogilist joont;

•Avatus – kogu oksjoni info on kõigile nähtav ilma registreerimiseta;

•Operatiivsus – oleme alati kättesaadavad ja reageerime kiirelt;

•Olemasolev Ostjatebaas – Maaturg.ee-d teatakse ja kasutatakse. Ja oleme selle üle uhked ning tänulikud! Aitäh!

Usume, et ajame õiget asja. Tahame hoida lihtsat ning arusaadavat joont. Me ei muretse ette kõige pärast, mis juhtuda võib, aga tegeleme alati asjade ja olukordadega, mis vajavad tegelemist. Kogu selle kolme aasta jooksul on meil vaid kaks juhtumit, kus on tekkinud probleeme ostjaga. Ja ka need on omal moel lahenenud. Üks meie eeldustest on see, et portaali kasutajad tegutsevad hea tahte kohaselt. Nii nagu on ka meie kavatsused isetud ja hoolivad.

Ja selliselt me plaanime ka jätkata!

Loodetavasti koos Teiega!

Oleme tänulikud kõigile endistele ja ka uutele klientidele!

Päikest!

Ikka Teie Maaturg

Urme Raadik

Meil on rõõm.:)

Veidi aega tagasi toimus ühe kinnistu notariaalne müügitehing, mis oli eelnevalt leidnud ostaja meie oksjonikeskkonnas. Osalesin tehingul, sest alati on võimalik tellida meilt teenus kuni lõpuni – notaris müügini. 

Peale tehingut ütles ostja, et hea on, et Maaturg olemas on, sest vastasel juhul müüks mõni mitte eriti teadlik omanik oma kinnistu või kasvava metsa raieõiguse väga odavalt esimesele pakkujale, kes võib vahel kasutada inimese teadmatust. See oli väga armas ja siiras ütlemine ja erilise rõhu andis see, et ütlejaks oli ostja. Ostajale on ju alati kasulik osta võimalikult odavalt!:) 

Meil on siiras rõõm, et oleme saanud olla abiks paljudele ostjatele ja müüjatele. Kogu selle kolme aasta vältel, millal oleme omi tegemisi ja toimetusi ajanud. Loonud keskkonda, teinud muudatusi, kohandanud, uuendanud……. Ikka selleks, et nii müüjatel kui ka ostjatel oleks parem ja mugavam. Tänaseks on meil olemas rida püsikliente, kes kasutavad regulaarselt meie keskkonda oma vara müügiks. Ja loomulikult ostukliendid, kes on öelnud, et neil on väga mugav saada kogu informatsioon ühest kanalist.  

Kõik see kinnitab meile, et ajame õiget asja. Ja see teeb meile rõõmu!

Täname Teid kõiki usalduse eest!

Uute kohtumisteni ja ikka Päikest!

Teie Maaturg.

Urme Raadik