Eesti Erametsaliit: konkurentsi vähendamine maa ostul ei hoia ära maaga hangeldamist

Eesti Erametsaliidu pressiteade
08.04.2014

Eesti Erametsaliit (EEML) on seisukohal, et maa kui strateegilise ressursi majandamisega seotud regulatsioonid vajavad riiklikku tähelepanu. EEML peab oluliseks vältida maa sattumist ostu-müügitehingute käigus isikute kätte, kes ei oska või ei soovi seda sihipäraselt kasutada. On aga oluline, et seaduse rakendamine teeniks eetiliste ettevõtjate huve, ei moonutaks turuolukorda ega vastandaks kunstlikult põllu- ja metsamehi.
Maaga seotud tehingute toimumist reguleerib kinnisasja omandamise kitsendamise seadus (KAOKS). 26. veebruaril 2014 Põllumajandusministeeriumis toimunud nõupidamisel, millest võtsid lisaks Notarite Koja esindajatele osa ka Eesti Erametsaliidu, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu ning Keskkonnaministeeriumi esindajad, arutati Põllumajandusministeeriumi 16.12.2013 kirjaga nr 8.3-4/11899 antud tõlgendust kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (edaspidi KAOKS) § 4 lõike 5 kohta. Erametsaomanike esindusorganisatsioon jääb Põllumajandusministeeriumist seaduse tõlgendamise osas erinevale seisukohale.
EEML kiidab igati heaks kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse eesmärgi, milleks on põllu- ja metsamaa sihipärase kasutuse tagamine. EEML leiab aga, et Põllumajandusministeeriumi tõlgendus seadusest seda eesmärki ei täida, vaid loob tarbetut vastandamist metsa- ja põllumeeste vahel ning ei aita kaasa maa kui strateegilise ressursi parimat kasutamist tagavate tehingute sõlmimisele.
KAOKS-i § 3 lõike 4 kohaselt on lepinguriigi juriidilisel isikul õigus omandada 10 ha ja enam metsamaa kõlvikut sisaldavat maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja, kui ta on tegelenud vähemalt kolm viimast aastat põllumajandustootmisega või metsa majandamisega metsaseaduse tähenduses. KAOKS § 3 lõige 3 aga annab üle 10 ha põllumajandusmaa kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja omandamise õiguse üksnes sellisele juriidilisele isikule, kes on tegelenud vähemat kolm viimast aastat põllumajandustoodete tootmisega.
Põllumajandusministeeriumi tõlgenduse kohaselt ei peaks põllumajandusmaa omandamine toimuma samade reeglite alusel metsamaa omandamisega. Eesti Erametsaliit ei ole sellise tõlgendusega nõus. Oma seisukohad ja põhjendused kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse (KAOKS) tõlgendamise kohta saatis EEML kirjalikult ka Põllumajandusministeeriumisse.
Eesti Erametsaliit toob välja probleemid, mida toob kaasa KAOKS paragrahv 3 lõige 3, kui seda rakendataks Põllumajandusministeeriumi tõlgenduse kohaselt.
1.    Metsa- ja põllumeeste tarbetu vastandamine.
EEML ei pea õigeks, et põlluvilja kasvatavat ettevõtjat on soositud võrreldes metsa majandamisega tegeleva ettevõtjaga. Seaduse sellise tõlgendamise puhul eeldatakse, et põllumajandustoodete tootmisega tegelev ettevõtja oskab metsa sihipäraselt kasutada, kuid metsa majandamisega tegeleval ettevõtjal põllumajandusmaa sihipäraseks kasutamiseks oskused puuduvad.
Metsa majandamine on sarnaselt põllumajandusliku tootmisega erialaseid teadmisi ning erioskusi nõudev tegevus. Metsa majandamise tootmistsükkel on aga erinevalt põllumajandustootmisest pikaajaline, ning ühe väära majandusvõtte või metsa majandamata jätmisega võib rikkuda kogu seitsmekümne aasta jooksul toodetud või tootva ressursi.
2.    Turumoonutused ja ebaõiglane hind maa müüjale.
Metsamaa on täna kordades odavam kui põllumaa. Seetõttu ei ole põllumajandusmaa muutmine metsamaaks majanduslikult põhjendatud ning kõik metsa majandamisega tegelevate juriidiliste isikute omandis olevad põllumajandusmaad on sihipärases kasutuses. EEML leiab, et konkurentsi vähendamine põllumajandusmaa ostmisel toob eelkõige kaasa ebaõiglase hinna müüjale, olgu müüjaks siis maaelanik või Eesti riik, ja on vastuolus vaba turumajanduse üldiste põhimõtetega.
3.    Oht pärandkultuuri objektidele põlistalude tükeldamisel eri sihtotstarbega kinnistuteks.
Meie rahva pärandkultuuri objektideks on ka põlistalud, nende piirid ja talumaade terviklikkus, kuid Põllumajandusministeeriumi tõlgendus soosib põlistalukinnistute lahku mõõtmist eraldi kinnistuteks ning ohustab pikemas perspektiivis Eesti rahva pärandkultuuri säilimist.
4.    Ausa ettevõtluse piiramine, maaga hangeldamise võimaluste loomine.
Eesti Erametsaliit juhib tähelepanu, et põllumajandustootmine ei ole Eestis litsentseeritud tegevus. Seega ei ole tehingule eelneva kolmeaastase põllumajandustoodete tootmise nõude täitmise puhul tagatud, et kinnistute omandamisest huvitatud isik reaalselt oskab või tahab maad sihipäraselt kasutada. Näiteks saab ettevõtja asemel omandada kinnistu ettevõtte eraisikust osanik, juhataja või aktsionär. Hiljem on võimalik mõõdistada kinnistu väiksemateks katastriüksusteks ja tehingud ikkagi sõlmida. Kuna seadus ei sea piiranguid kinnistu kasutusvaldusega koormamiseks, võib metsaga tegelev ettevõte ka näiteks deklareerida oma majandustegevuses, et on igal aastal müünud 20 kilogrammi kartuleid ja ainuüksi sellega saavutada põllumajandusliku maa ostuõiguse.
5.    Kaose tekkimine seniste tehingute tühistamisel.
Põllumajandusministeeriumi poolse tõlgenduse põhjal võib KAOKS § 3 lõike 1 järgi juba toimunud kinnisasja omandamise kitsendusi rikkuvad notariaalsed tehingud kuulutada õigustühiseks. Tehinguid põllu- ja metsamaaga on tehtud aastaid, seega looks seniste tehingute tühistamine eri osapoolte jaoks kaose ning oleks ka sekkumine vabasse turumajandusse.

Lisainfo: Aira Toss, Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees, +372 56 488 601, aira.toss@erametsaliit.ee

 

 

Veidi piirhinnaga oksjonist.

Tere head lugejad/jälgijad! 

Selleks korraks on talv loodetavasti oma teatepulga kevadele üle andnud, kuigi ega selles päris kindle olla ei saa, sest talv ja kevad vahelduvad viimastel nädalatel lausa uskumatu kiirusega.

Maaturg on igal juhul oma toimetamistes kevadisel lainel ja Päike piilub üha enam ka meie aknast sisse. 

Oleme oma tegemistes viimas sisse mõningaid pisikesi muudatusi. Seda kõike ikka selleks, et portaal paremini töötaks ja klientidele kasu tooks.

Juba mõnda aega oleme andnud oma müügiklientidele võimaluse kasutada piirhinnaga oksjonit. Juhuks, kui klient tahab fikseerida piirhinna, millest odavamalt tal puudub kohustus oma vara müüa.

Piirhinnaga oksjonid on ennast igati õigustanud ja paljudel juhtudel on atraktiivsest alghinnast jõutud päris kenakese parima pakkumiseni, mis on tublisti ületanud määratud piirhinda.

Tahame jätkuvalt anda võimaluse piirhinna fikseerimiseks, aga seda väikese täpsustusega.

Asjalugu on nimelt selline, et täna on tekkinud olukordi, kus vara omanikud määravad alghinna suhteliselt turuhinna lähedase ja piirhinnaks pannakse ligikaudu 1,5 kordne või isegi 2 kordne alghind. Loogika on siis säärane, et “Vaatame, mis juhtub ja mis turul toimub….”

Sellised enampakkumised on juba ette nurjunud ja pakkuma keegi ei tule.

Meie portaali eesmärk ei ole hoida üleval rohkearvuliselt enampakkumisi, millest enamus nurjuksid vaid ikka see, et läbi meie portaali tehtaks rohkearvuliselt edukaid tehinguid, seda nii müüjate kui ka ostjate jaoks.

Seega siis pigem kvaliteet kui kvantiteet!:)

Sellest tulenevalt panime paika alghinna ja piirhinna vahemiku, mis võib olla maksimaalselt 20%.

Kui nüüd müüja soovib pigem turgu kombata kui müüa, siis jätame talle selle võimaluse kehtestamaks kõrgem piirhind, aga seda siis juba teenustasu eest. Seega kui piirhind erineb alghinnast rohkem kui 20%, siis tuleb kliendil tasuda teenustasu 75 eurot, mis tasaarveldatakse lõplikust teenustasust juhul kui enampakkumine õnnestub.

Nimetagem seda siis sisestamistasuks või turuuuringu hinnaks – kuidas kellelegi meeldib.

Seda kõike ikka selleks, et meie portaal oleks aktiivse müügi keskkond, kus toimuksid kõigile pooltele kasulikud tehingud. 

Selleks korraks siis sedamoodi ja edukaid tehinguid!:) 

Ikka Teie Maaturg

Urme Raadik

Algajale metsaomanikule: küttepuid võib aastas teha 20 tihumeetrit

EESTI PÄEVALEHT, Agne Narusk:

Metsateatist esitamata saab ahjupuid teha sani­taarraiega, mis tähen­dab, et puistust raiutakse välja haiged ja vigastatud puud.

Metsaomanik võib küttepuid aas­tas varuda 20 tihumeetrit kinnis­asja kohta, suurema koguse jaoks tuleb keskkonnaametile esitada metsateatis.

Metsamajandamist, ka oma metsa korrastamist (kui mets on suurem kui 0,1 ha) reguleerib metsaseadus. Võsa ja väheväär­tuslike puude ja põõsaste raie siia alla ei kuulu, peenema kui 8-sen-timeetrise tüvega jõulukuuse või suvistekase võib metsaomanik rahus koju viia (v.a istutatud ala­delt või noorendikelt).

Metsaseadus loetleb üles eri­nevad raieliigid. Ilma metsateatiseta ehk siis kuni 20 tihumeetrit aastas saab teha sanitaarraiet, sel­gitab Palamuse metsaseltsi konsulent Ain Malm. See tähendab, et raiutakse puistust välja haiged ja vigastatud puud. „Kütteks tuleb võtta sellised puud, mis on kõige halvemas seisus ja nende iga-aastane juurdekasv ei paranda nende omadusi tulevikus,” ütleb Malm. „Alles peavad jääma nn tuleviku-puud, millest saaks edaspidistel aastatel rohkem tulu.”

Metsaseaduse paragrahv 31 ütleb, et: «Sanitaarraiet tehakse nakkusallikaks olevate või kahju­rite paljunemist soodustavate puude, samuti ohuallikat mitteku-jutavate surevate või surnud puude ning oma ülesande täitnud seemnepuude metsast eemalda­miseks.” Millised täpselt on raiuda lubatud puude olulised tunnused, loetleb metsa majandamise ees­kiri. Sanitaarraie puu on tüvemä-danikuga, täistüvekahjureid, poo­lenisti kuiva võra või ladvaga puu, põlenud juurekaelaga või surnud puu. Ahjupuudeks võib saagida tormiheidet ja -murdu ning lume-murduja lume vaalitud puid.

KONSULENT NÕUSTAB

„Oma tegevusega ei tohi kahjus­tada metsapinnast, kraave, metsa-sihte ja ümbritsevaid teid. Raiet ei ole soovitav teha ka varakevadel, kui linnud saabuvad pesitsema, mullapinnas on pehme ja teed veel kuivamata. Maapinna kahjus­tamine ei ole lubatud ja juurte tal­lamisega külmumata maal kahjus­tame puid,” rõhutab konsulent Malm. Ehkki raiete ülevaatus kuu­lub keskkonnaameti pädevusse ja loodusele tekitatud kahjustusi jäl­gib keskkonnainspektsioon, on ikka omanik see, kes seda kõike ise peab jälgima, paneb ta metsa­omanikele südamele.

Kui omal tarkusest puudu jääb ja omanikuna tekib kõhklus, kas tegutsen ikka seaduslikult, tasub nõu saamiseks pöörduda maakon­dades tegutsevate metsaühistute poole. Sealsed konsulendid anna­vad nõu kõigis metsaga seotus küsimustes. Kaks tundi nõustamist on metsaomanikule tasuta.

„lga tehtud töö metsa hoolda­miseks ja väärtuse parandami­seks on tervitatav, seda nii sõbra kui ka tuttava metsas,” ütleb Malm. „Kui naaber kutsub sind omale appi ja oled kindel, et see on ikka tema mets, siis iga loodu­ses veedetud päev on tore.”

Metsa majandamise eeskiri:

§ 7. Sanitaarraie korras raiuda lubatud puud Sanitaarraie korras võib raiuda:

1) surnud puid;

2) väliselt nähtava tüvemädanikuga ja tüvemädaniku tekitajate viljake-haga puid;

3) puid, millel on juurepessu kahjustusega seotud tugev vaiguvool;

4) tüvekahjuritest asustatud puid;

5) puid, millel enam kui pool võra on pöördumatult kahjustatud, ja kuiva ladvaga puid;

6) puid, millel on põlenud juurekaela piirkond ja selle ümbruses paiknev metsakõdu;

7) kuuski, mille koor on puiduni kahjustatud vähemalt 10% ulatuses tüve ümbermõõdust, ja teiste liikide puid, mille koor on kahjustatud vähemalt 30% ulatuses tüve ümbermõõdust;

8) tormiheidet ja -murdu ning lumemurdu ja lume vaalitud puid;

9) oma ülesande täitnud seemnepuid alates kolme aasta möödumisest lageraiest;

10) teisi metsata metsamaal või noorendikus paiknevaid üksikpuude rinde puid, mis pole säilikpuud.

Tasub teada

Uus aasta algusest jõustunud metsaseadus nimetab uue raieliigi -kujundusraie, mida kasutatakse kaitsealal jms.

Metsa uuendamise ja valgustusraie korral ei pea enam metsateatist esitama. Teatiseta võib raiuda kuni 20 tm puitu kinnisasja kohta aastas (varem kehtisid veel täiendavad piirangud).

Kui tehakse uuendusraiet, peab nüüd raiekohas olema nähtaval kohal teave raietööde tegija kohta.

Allikas: metsaseadus

 

Ka „pikali” metsa jaoks tuleb taotleda raieõigus

RAPLAMAA SÕNUMID, Vivika Veski:
Kes tahab RMK metsas metsamurdu koristada, peab lu­nastama raieõiguse, kuid praegu võib selle saada alles sügiseks.

Rapla lähedal on metsatukk saanud tormis räsida ja sealt mööda sõitval lähikonna ela­nikul tekkis mõte risustunud teeäärset metsamurdu korista­da. Saaks kasvõi sõiduautoga kohale sõita ja puud järelkä­rule tõsta, hindas ta asja igati kasulikuks.

Kuna tegu on riigimetsa­ga, mida haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), läks ta RMK-sse asja uuri­ma. Sealt vastati talle aga, et metsamurru koristamiseks tuleb tal taotleda raieõigus ja selle saaks nüüd alles sügisel, kuna juba 31. märtsil lõpeb raiehooaeg ja enam ei jõua asja vormistada.

Ka kodaniku märkus, et puud on ju juba tuule murtud, milleks raieõigus, ei muutnud asja. Ikkagi on vaja ja selle eest tuleb ka maksta ja puid saab siis teha alles sügisel.

„Nüüd on siis olukord sel­line, kus murdunud puud jäävad tee äärde pikaks ajaks mädanema,” tõdes koda­nik.

Lisaks arvutas ta välja, et kui ta peab veel raieõiguse eest maksma, teeb see metsamurru koristamise mõttetuks: ühe kuupmeetri maas vedeleva puidu eest suurusjärgus 12 eurot, li­saks saetöö, väljavedu ja transport koju, siis tükel­damine, lõhkumine. Nii ei olegi see lõpuks kasulikum kui saetud-lõhutud puu koju kätte tellimine, leidis ta.

Juhtumit kommenteerib RMK puiduturustusosa-konna juhataja Ulvar Kaubi:

„Kodanikul kõik igati loo­gilised mõtted ja iga juhtum on oma nüansiga. Käitu-misreegel on meil kõikidel juhtudel üks. Iga metsaosa on arvel ja seal saab teha kõiki seadusega lubatud töid. Paraku mitte omavo­liliselt ja emotsionaalsetel ajenditel, vaid kokkulepitud tingimustel. Mets võib olla püsti või pikali, aga ta jääb ikka metsaks seni, kuni seal raiet ei tehta.

Kui sanitaarraiet tohib teha (ei ole looduskaitselisi piiranguid), saab kahjus­tatud puud ära hinnata ja märkida ning nende koguse ja maksumuse välja ar­vutada.

Kohe, kui inimene puu­dele käed külge paneb ja neid kasutada soovib, muutuvad nad kaubaks ja kaubal on turul alati min­gi hind. Me nimetame seda turuhinnaks, sest selle hinna eest on võimalik sel­list kaupa müüa. Milline see hind on, sõltub kauba kvaliteedist ja asukohast. Kui puidu kättesaamiseks on vaja teha kulutusi, on hind odavam, aga kui kulutused on tehtud, siis selle võrra kallim.

RMK pakubki võima­lust osta küttepuitu, mis on juba varutud, või siis teha ise sanitaarraiet, mis on nende kulude võrra odavam. Raiet teha sooviv kodanik peab ise otsustama, kas tal on soodsam maksta kõrge­mat hinda varutud puidu eest või teha seda tööd ise.

Hetkel toimub ise sanitaarraie tegemine eelmisel aastal esitatud soovide alusel ning uusi raielanke enam sellel tal­vel välja ei anta. Seevastu kolmemeetrist küttepuitu on võimalik praegu osta. Kui on kiire soov, siis see oleks lahendus.”

 Allikas: eramets.ee

Mets on ikka tema omaniku nägu

HARJU ELU, Regina Hansen (Erametsakeskuse ja Eesti Era-metsaliidu kommunikatsioonijuht):
Metsaraiel ja juuksuris käigul on mõndagi ühist. Mõlemad tegevused on hoo­litsetud välimuse jaoks vaja­likud, ainult et tööriistadeks on ühel juhul kamm ja kää­rid, teisel juhul aga saag ja kirves.

Juuste lõikamisest tehakse suur number võib-olla ainult siis, kui keegi ühtäkki oma maani ulatu­vad juuksed otsustab maha lõi­gata. Metsaraie on sündmus kül­lap alati. Ehkki mõistus ütleb, et küps mets on mõistlik maha võt­ta ja mets kasvab sarnaselt juus­tele tagasi, on iga metsatukk ik­ka kellelegi lähedane ning armas paik.

Heal omanikul on oma met­saga kindlasti olemas hingeside, kuid ma pole veel tõesti kohanud kedagi, kes metsa laseks mädane­da lihtsalt mingi põhimõtte pä­rast. Niisiis laiutab energiavõsa erametsades lihtsalt seetõttu, et suur osa omanikest pole oma vastutust teadvustanud või ei mõista, et selline mets lapselas­tele tulu ei tõota. Oma metsa pole viimase raie järel ehk aastaid vaatamaski käidud. Selline lugupidamatu ja tarbijalik suhtu­mine metsa on tõesti probleem.

Omaniku teha

Omaniku kaitseks peab ütle­ma, et raieid tehes ots otsaga kokku tulla on paras pähkel, eriti hooldusraiete puhul. Küllap otsi­takse odavamat töötegijat või üritatakse oma nõu ning jõuga toime tulla – ent ka tulemus on vastav.

Kindlasti väärib mets austu­sega kohtlemist. Kehva töökul­tuuri ning lugupidamatut suhtu­mist ei saa õigustada. Metsaoma­nikele mõeldud õppepäevadel selgitavad ühistute esindajad pidevalt, miks metsa ülestöötamisel on mõistlik (ka majanduslikult!) valida hea taustaga, ehkki mõne­võrra krõbedama töötunni hin­naga firmasid.

Veel üks asi, mida metsaoma­nik kindlasti mõjutada saab, on tööde tegemise aeg. Tänavune talv on olnud eriline – külm jäi hiljaks, paljud omanikud alusta­sid töid pehmel ajal ning tulemuseks ongi inetu raiejärgne metsapilt. Paratamatuseks seda aga pidada ei saa – metsama­jandamiskava, mille alusel pla­neeritakse tööde järjekord, või­maldab plaane teha paljude aas­tate peale ette. Kui talv ongi ilma poolest nagu tänavune, saab töö lükata edasi järgmisse talvehooaega või siis vähemasti suvesse, kui maapind pole tüma.

Metsa hooldamata jätmine tähendab metsaomanikele raha­list kaotust, kuid valesti tehtud metsa hooldamine on metsaoma­nikule mõnikord suuremgi raha­line kaotus.

Küps mets on üldjuhul mõist­lik raiuda lageraiena ja seejärel panna kasvama uus metsapõlvkond. Kui puu on kasvuküps, siis tema juurdekasv väheneb. Kän­nu välimises ääres lähevad küp­sel puul aastarõngad nii tihedaks, et on pea eraldamatud. See tä­hendab, et puistu enam juurde ei kasva ja on raieküps. Kuusk tulebki võimalikult kiiresti ära raiuda, männikut võib mõnda aega hoida.

Kas 70-80 aastast metsa on vara üles töötada, sõltub puu diameetrist. Viljakal maal on kasvukiirus suurem, vaesemal maal kasvab puu aeglasemalt.

Selleks, et metsast üldse asja saaks, on vaja õigel ajal teha val­gustus- ja harvendusraieid. Kui harvendus siiski hiljaks jääb, siis peab piiri pidama ja metsa korra­ga mitte liiga hõredaks võtma.

Metsas tuleb rassida

Metsa uuendamine tundub lihtne – võtad metsa maha, istutad taimed asemele ja uus mets saab kasvuhoo sisse. Nii lihtne see päris pole. Pole mõtet kelkida maha pandud taimede arvuga, kui jätad need hooldamata. Esi­mesel kevadel läheb taimedest keskmiselt 70% kasvama, edasi langeb ka sealt veel osa välja. 2­3 kevadet tuleb kindlasti taimi juurde panna.

Kui istutatud metsataimed jäävad omapäi ja hooldamata, siis olenevalt kasvukohast võta­vad võimust sarapuu, paju ja val­ge lepp – ja nende juurdekasv on vägev ja istutatud taimed hukku­vad. Või siis tuleb haavavõsa peale, mis omakorda tähendab, et põder on varsti platsis.

Uue metsapõlve kasvatamine on vaevarikas ja kulukas tegevus. Õnneks praegu Eesti riik doteerib seda tegevust ja kõigis maakon­dades on olemas ka tegusad metsaühistud, mis omanikult sel­le kõige organiseerimise enda peale võivad võtta.

30-35 aastat pärast metsa istutamist tuleb omaniku jaoks esimene aeg, kui metsast saab puitu. See ei tähenda aga, et eesmärgiks tuleks seada raha saamine. Hooldusraie eesmärk on see, et mets jääks ilus ja tee­niks selle raha metsaomanikule siis, kui see on küps.

Väga palju sõltub heast raiemehest – kui ta on tark, toob ta metsast palju kõrgema ja väär­tuslikuma sortimendi puitu välja. Seega tuleb metsa ülestöötaja valimisel eelistada korralikumat, ehkki enamasti ka kallimat tegi­jat.

Metsaomanikul tasub ka sil­mas pidada, et kui kõik metsa­raiega seonduv, alates raiest kuni metsamaterjali müügini, on ühe firma käes, siis pole metsa­omanikul praktiliselt võimalik saada ülevaadet tema metsast tegelikult raiutud koguste üle.

On tõsiasi, et harvendusraiete tegemine maksab pea poole roh­kem kui lageraie. Masin töötab mõlema puhul ju ikka ühte­moodi.

Suurte tööde ja koguste pu­hul on kuluefektiivsus suurem, samuti on puidu ostja valmis suuremate koguste eest paremat hinda pakkuma. Seetõttu on ühistegevus erametsanduse arengus oluline. Kui väikest puidukogust üksi müüa, maks­takse omanikule sageli 15-20% koorma pealt vähem.

Suur hinnavahe tekib omani­kule ka erisortimentidega – kui kasepakku on vaid paari-kolme tihumeetri jagu, pole seda kuhu­gi panna, sest seda eraldi vedada ei tasu. Hinnaline pakk läheb kas kütteks või paberipuuks. Lähi­konnas ühiselt tegutsevatel met­saomanikel oleks aga võimalik ühiselt koorem kokku saada ja seeläbi kordades paremat hinda küsida.

Allikas: http://www.eramets.ee/uudised-1/sa-erametsakeskus/mets_on_ikka_tema_omaniku_nagu_/