http://uudised.err.ee/external/iframeplayer/uudised_iframe.php?playmode=startvideo&lng=0&vid=57591
Põllumaa hinnad on Eestis viimase kolme aasta jooksul ligikaudu kahekordistunud ja nende ostmine käib põllumeestele juba kohati üle jõu. Ekspertide sõnul tuntakse üha enam huvi põllumajandusmaa kui investeeringu vastu.
Järvamaa Jõeääre talu peremehe Urmas Laksi sõnul käivad maa hinnad oksjonitel põllumeestele juba üle jõu. Tõepoolest on oluliselt kasvanud põllumaa hind ja nendega tehtud tehingute hulk, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
Kui 2010. aasta teises kvartalis müüdi 115 põllumajadusmaalappi terves Eestis siis 2013. aastal oli samal perioodil tehinguid juba 411. Samuti on kasvanud keskmine hind lausa 773 eurolt 1527 euroni hektari kohta.
“Eks seda mõjutavad eurotoetused, toiduainete hinnatõus ja meie põllumaa suhteliselt madal hind võrreldes Skandinaaviaga,” selgitas Arco Vara põllu- ja metsamaade maakler Margus Põld.
“Kindlasti tekib juurde isikuid, kelle eesmärk võib-olla ongi põldu soetada sellel eesmärgil, et nende arvelt toetusi saada. Võib-olla siis ongi väikepõllundusega tegeleval ettevõttel, kes tegeleb karjakasvatuse või viljakasvatusega, raskem,” arutles Maaturg.ee arendusjuht Mirko Metsaoru.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnul tunnevad üha enam põllumajandusmaa vastu huvi need, kes seda maad ise tootmiseks ei kasuta.
“On tunda seda, et kasvavate toetuste mõjul tunnevad põllumajandusmaa vastu huvi järjest enam mittepõllumajandustootjad – on nad siis kinnisvarafirmad, lihtsalt inimesed või ettevõtted, kellel on vaba kapitali, kes investeerivad selle põllumaasse ja rendivad selle edasi põllumajandustootjale, võttes läbi rendi põllumehe käest ära ka toetuse,” selgitas Seeder.
Trigon Capital Groupi juht Joakim Helenius tõdes samuti, et viimasel paaril-kolmel aastal ostetakse maad uutel eesmärkidel. “Seda ostetakse spekulatiivsel eesmärgil. Tavaliselt on tegemist rikaste eraisikutega, kes ostavad maad alternatiivina aktsiate ja kinnisvara ostu asemel,” rääkis ta.
Maade kokkuostuga tegelevad enamasti eestlased ise.
Seederi sõnul ei ole tegu üksnes Eesti probleemiga, vaid Euroopa Liidu põllumajanduse otsetoetuste süsteemi probleemiga. Seda tuleks muuta nii, et toetused jõuaksid tegelike põllumeeste taskutesse.
“Me ei tea, mis saab edasi 2014-2020 ehk järgmise eelarve perioodi riigiabi reeglite väljatöötamine praegu käib. Põllumajandusministeerium on teinud ettepaneku, et järgmisel perioodil oleks maaost põllumeestele lubatud riigiabi, et me saaksime läbi maaelu edendamise sihtasutuse või riigieelarvest toetada laenuga või tagastamata abi korras maa omandamist põllumeestele,” selgitas Seeder.
Ta märkis, et fundamentaalne probleemi lahendus on kogu ühise põllumajanduspoliitika ideoloogia ja põhimõtete muutus. “Senisel kujul otsetoetuste maksmise jätkamisega see probleem pikas perspektiivis ainult süveneb ja järjest vähem lähevad otsetoetused sihtotstarbeliselt tegeliku põllumehe kätte. Senine otsetoetuste süsteem on iganenud ning vajab reformimist,” rääkis minister.
Seeder lisas, et läbirääkimised sellel teemal Euroopa Komisjoniga käivad.
Allikas: uudised.err.ee
Maaturg.ee blogi 